Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415;
88, 804; 2001, 23, 128) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 3 alusel ja kooskõlas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega» (RT I 1993,
63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611).

                                            1. peatükk
                                          ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse eesmärk

Määruse eesmärk on õpilase vaimse ja füüsilise tervise säilitamine ning õppe- ja kasvatustegevusest tulenevate ebasoodsate
mõjude vähendamine.

§ 2. Tervisekaitsenõuete rakendusala

(1) Määrust kohaldatakse kõikidele riigi-, munitsipaal- ja erakoolidele.

(2) Määrus sätestab tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele ning õppekoormusele.

§ 3. Mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) päevakava – koolis päeva vältel korraldatavate tegevuste toimumisjärjestust ja nende ajalist kestust kajastav loetelu;
2) kooliväsimus – õpilasel esinev ja koolis tekkinud väsimus kas ülemäärase vaimse tegevuse või istumisel lihaste staatilise töö
tagajärjel;
3) õpivalmidus – õpilase hoiakuline ja tunnetuslik valmisolek õppimiseks.

§ 4. Vastutus

Kooli omanik ja kooli direktor (juhataja) vastutavad tervisekaitsenõuete täitmise eest.

§ 5. Järelevalve

Riiklikku järelevalvet selle määruse täitmise üle teostavad Tervisekaitseinspektsioon, Haridusministeerium ja maavanem.

                                            2. peatükk
                             KOOLI PÄEVAKAVA JA ÕPPEKORRALDUS

§ 6. Üldnõuded

(1) Kooli päevakava koostamisel tuleb arvestada õpilase vanusest ja füsioloogilistest iseärasustest tulenevat tervise seisundit,
töövõimet ning õpivalmidust, õppeainete raskust ning õppeülesannete täitmiseks sobivaid õppeviise ja -meetodeid.

(2) Kooliväsimuse vältimiseks koostatakse õpikoormuse vaheldumist kajastav tunniplaan ning jaotatakse õpitegevus ühtlaselt
õppeaasta vältel.

(3) Ühe õppepäeva tunniplaanis peavad humanitaarained vahelduma reaal- ja oskusainetega arvestusega, et üldjuhul on õpilase
õpi- ja töövõime suurem päeva esimeses pooles ning teisipäeval ja kolmapäeval.

§ 7. Koolitee pikkus ja ranitsa (koolikoti) raskus

(1) Õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km.

(2) Pikema koolitee puhul korraldab kohalik omavalitsus õpilaste igapäevast vedu lähimasse kooli ja tagasi koju juhul:
1) kui õpilaste kooli ja kodu vahel puudub regulaarne või kooli õppekorraldusega sobiv bussiliin;
2) kui koolil puuduvad internaadiruumid.

(3) Ranitsa (koolikoti) lubatud raskus (koos sisuga) on:
1) 1.–3. klassi õpilastel kuni 3,0 kg;
2) 4.–6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg;
3) 7.–9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg.

§ 8. Õppetunni ja vahetunni pikkus

(1) Õppetunnid algavad koolis kell 8.00 või hiljem.

(2) Õppetund vaheldub vahetunniga, mis ei tohi olla lühem kui 10 minutit.

(3) Söögivahetund kestab vähemalt 20 minutit ja on soovitatavalt 3.–4. vahetunnil.

(4) Kui koolis ei jätku ühes vahetuses piisaval arvul õpilaskohti, võib kooli õppetegevust korraldada kahes vahetuses. Teise
vahetuse tunnid lõpevad hiljemalt kell 20.00.

§ 9. Välis- ja siseõhu temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele

(1) Kui klassiruumi õhutemperatuur langeb alla 15 °C, tohib:
1) 5.–12. klassi õpilaste õppetunde lühendada;
2) 1.–4. klassi õpilaste õppetunnid ära jätta.

(2) Õppetunnid jäetakse ära, kui klassiruumi õhutemperatuur on alla 13 °C.

(3) Õppetunnid võib ära jätta, kui välisõhu temperatuur on:
1) miinus 20 °C ja madalam maakooli 1.–4. klassis;
2) miinus 25 °C ja madalam maakooli 5.–9. klassis;
3) miinus 24 °C ja madalam linnakooli 1.–4. klassis;
4) miinus 28 °C ja madalam linnakooli 5.–9. klassis.

(4) Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse kojusaatmise võimaluseni erinevaid
tegevusi.

(5) Kehalise kasvatuse tunde võib talvel õues läbi viia õhutemperatuuril:
1) 1.–4. klassi õpilastele kuni miinus 15 °C vaikse ilmaga;
2) 5.–9. klassi õpilastele kuni miinus 18 °C;
3) 5.–12. klassi õpilaste suusatunnid kuni miinus 18 °C vaikse ilmaga.

§ 10. Tunniplaani koostamine

(1) Tunniplaan on päevakava osa ja koostatakse lähtudes «Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega» sätestatud õpilase
nädalakoormusest, õppeainete raskusest ja eeldatavatest õpitulemustest.

(2) Õppepäevas ei tohi õppetöös olla söögivahetunnist pikemaid vaheaegu.

(3) Ühes õppepäevas tohib läbi viia ühe arvestusliku töö või kuni kaks tunnikontrolli või testi.

(4) Ühele õppenädalale võib planeerida kuni kolm arvestuslikku tööd.

(5) Arvestuslikke töid ei tohi koondada õppenädala, -veerandi, poolaasta või õppeperioodi lõppu.

(6) Arvestuslikke töid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja
arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina.

(7) Paaristunde üldjuhul ei planeerita, välja arvatud tööõpetuse/käsitöö või suusa- ja ujumistunnid ning juhul, kui on vaja läbi viia
suuremahulisi arvestuslikke või laboratoorseid töid.

§ 11. Kodused õpiülesanded

(1) 1. klassis koduseid õpiülesandeid üldjuhul ei anta.

(2) Alates 2. klassist antakse koduseid õpiülesandeid arvestusega, et nende lahendamiseks kulub päevas keskmiselt:
1) 2. klassis kuni üks tund;
2) 3. ja 4. klassis kuni 1,5 tundi;
3) 5. ja 6. klassis kuni 2 tundi;
4) 7.–9. klassini kuni 2,5 tundi;
5) 10.–12. klassini kuni 3 tundi.

(3) Esmaspäevaks, pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks koduseid õpiülesandeid üldjuhul ei anta.

§ 12. Pikapäevarühma päevakava

(1) Õppetundide lõpust õppetegevuse alguseni pikapäevarühmas peab olema vähemalt 1,5-tunnine vaheaeg, mida sisustatakse
õpilase eale kohaselt ning olenevalt ilmastikutingimustest, kas õues või ruumis.

(2) Pikapäevarühmas osalevad õpilased peavad saama koolis täiendava eine- või lõunasöögi.

(3) Pikapäevarühmas osalevate õpilaste eine- või lõunasöögi aeg kavandatakse päevakavas nii, et söögikordade vahe oleks 3,5
kuni 4 tundi.

                                            3. peatükk
                                       RAKENDUSSÄTTED

§ 13. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2001. a.

                                                           Minister Eiki NESTOR
 

                                                           Kantsler Hannes DANILOV