Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse»
(RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54,
349; 71, õiend, 95, 611) paragrahvi 15 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse eesmärk
Määruse eesmärk on määrata kindlaks lasteaed-algkoolide
(algkooli osa), algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide
raamatukogude (edaspidi raamatukogu) töökorralduse alused,
olenemata kooli omandivormist.
§ 2. Raamatukogu põhiülesanne ja sellest tulenevad ülesanded
Raamatukogu põhiülesanne on vastavalt kooli eripärale
õpilaste ja õpetajate varustamine õppe- ja kasvatustööks
ning
enesearendamiseks vajaliku kirjandusega, audiovisuaalsete ja muude
infokandjatega, nende säilitamine ja kättesaadavaks
tegemine, õpilaste iseseisva õpitöö oskuste
ja lugemishuvi arendamine. Raamatukogu ülesanded täpsustatakse
iga kooli
põhimääruses.
2. peatükk
RAAMATUKOGU KOGUD
§ 3. Raamatukogu kogude jagunemine
Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks.
§ 4. Põhikogu
(1) Põhikogu on teavikute kogu, mis sisaldab üldarendavaid
ning õppe- ja kasvatustegevuses vajalikke pikaajaliseks
säilitamiseks mõeldud eri keeltes, liiki ja laadi teavikuid
(raamatud, ajakirjad, ajalehed, käsikirjad, auvised, elektroonilised
teavikud jm).
(2) Põhikogus võib vajadusel moodustada lugemissaali ja laenutusosakonna kogusid.
§ 5. Õppekirjanduse kogu
Õppekirjanduse kogu on Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996.
a määrusega nr 228 kinnitatud «Eesti põhi- ja üldkeskhariduse
riikliku õppekava» (RT I 1996, 6569, 1201; 1997, 37/38,
573; 1999, 40, 489), haridusministri 22. märtsi 1999. a
määrusega nr 21 kinnitatud «Põhihariduse lihtsustatud
riikliku õppekava (abiõppe õppekava)» (RTL 1999,
70, 907) või
haridusministri 15. detsembri 1999. a määrusega nr 59 kinnitatud
«Toimetuleku riikliku õppekava» (RTL 2000, 3, 19)
(edaspidi riiklik õppekava) täitmiseks vajalike teavikute
kogu, mille moodustavad õpikud ning õppematerjalide komplektid
(õpetajaraamat, auvis jms).
3. peatükk
TEAVIKUTE HANKIMINE EHK KOMPLEKTEERIMINE
§ 6. Komplekteerimise alused
Kogud komplekteerib raamatukoguhoidja kooskõlastatult kooli direktori ja õppenõukoguga.
§ 7. Põhikogu komplekteerimine
(1) Põhikogu komplekteeritakse jooksva komplekteerimise korras
kirjastamisega ning raamatuleviga tegelevate isikute ja
asutuste tellimiskataloogide ja -nimekirjade alusel, samuti kirjastamisega
ja raamatukaubandusega tegelevatelt isikutelt ja
asutustelt ostmise teel ning annetuste teel.
(2) Järelkomplekteerimine toimub paralleelselt jooksva komplekteerimisega.
(3) Põhikogu teavikute tellimuse koostab raamatukoguhoidja ning kinnitab kooli direktor.
§ 8. Ajakirjade ja ajalehtede tellimine
(1) Ajakirjad ja ajalehed tellitakse raamatukogusse ajakirjandusleviga tegelevate isikute ja asutuste kaudu.
(2) Ajakirjade ja ajalehtede tellimuse koostab raamatukoguhoidja ning kinnitab kooli direktor.
§ 9. Õppekirjanduse kogu komplekteerimine
(1) Õppekirjanduse kogu komplekteerimisel lähtutakse kooli
õppekavast, haridusministri määrusest, millega määratakse
vastavaks õppeaastaks riiklikule õppekavale vastavate
õpikute ja tööraamatute loetelu, õpetajate ettepanekutest
ning kooli
eelarvelistest vahenditest ja võimalustest.
(2) Õpiku eksemplaride arvu määramisel tuleb arvestada suurimat õpilaste ja vastava aine õpetajate arvu 36 aasta jooksul.
(3) Õppekirjandus komplekteeritakse eelkomplekteerimise korras
kirjastamisega tegelevate isikute ja asutuste kataloogide ja
raamatuleviga tegelevate isikute ja asutuste nimekirjade alusel.
(4) Vajaduse tekkides täiendatakse kogusid jooksva või järelkomplekteerimise teel.
(5) Õppekirjanduse kogu teavikute tellimuse koostab raamatukoguhoidja ning kinnitab kooli direktor.
§ 10. Komplekteerimise kajastamine
(1) Raamatukogu kogude komplekteerimist kajastavad eelkomplekteerimise
kataloogid või nimestikud, jooksva
komplekteerimise nimestikud ja järelkomplekteerimise nimestikud.
(2) Tellimuste andmebaasis või komplekteerimise nimestikes ja
kataloogides on teaviku kohta järgmised andmed:
1) teaviku autor;
2) pealkiri;
3) köide;
4) kirjastus;
5) ilmumisaeg;
6) tellitud teavikute arv;
7) komplekteerimise allikas.
(3) Saabunud teavikud kustutatakse tellimuste nimestikust või andmebaasist, mida korrastatakse vähemalt kord kvartalis.
(4) Automatiseeritud raamatukogudes tehakse tellimuste andmebaasist vähemalt kord nädalas koopia.
4. peatükk
TEAVIKUTE VASTUVÕTMINE
§ 11. Vastuvõtmine saatedokumendi alusel
(1) Raamatukokku saabunud teavikud võetakse vastu saatedokumendi
alusel. Saatedokumendil tähistatakse rahalisele
arvestusele kuuluvad teavikud. Rahaliselt mitte arvele võetavate
teavikute (ajalehed, ajakirjad jm) saabumise üle peetakse
raamatukogus eraldi arvestust.
(2) Saadetise vastuvõtmisel võrdleb raamatukoguhoidja saadetist saatedokumendiga.
(3) Ühe aktiga võetakse vastu samal viisil hangitud (ostetud, annetatud, asendatud, üleantud, vahetatud) teavikud.
§ 12. Saatedokumendita saabunud teavikute vastuvõtmine
(1) Saatedokumendita saabunud teavikud (annetused, kingitused jms) hinnatakse
rahaliselt ja koostatakse vastuvõtuakt (lisa 1)
kahes eksemplaris, millest üks jääb raamatukokku ja
teine antakse raamatupidamise eest vastutavale isikule.
(2) Saatedokumendita saabunud teavikute vastuvõtuaktis on järgmised
andmed:
1) akti number;
2) teavikute üleandja andmed;
3) eksemplaride arv;
4) teavikute kogumaksumus (summa).
(3) Saatedokumendita saabunud teavikute nimekirjas tuuakse iga saatedokumendita
saabunud nimetuse autor, pealkiri,
eksemplaride arv, hind ja summa.
(4) Saatedokumendita saabunud teavikute hinna määrab raamatukoguhoidja vastavalt nende turuhinnale.
§ 13. Saatedokumentide numeratsioon
Raamatukogul on oma saatedokumentide numeratsioon (hulgiarvestusraamatu
rea number) kalendriaasta piires eraldi põhikogu
ja õppekirjanduse kogu osas.
5. peatükk
TEAVIKUTE ARVESTUS
1. jagu. Üldised alused
§ 14. Arvestuse alused
(1) Raamatukogu peab eraldi arvestust põhikogu ja õppekirjanduse
kogu suuruse, koostise, rahalise väärtuse ja nendes tehtud
muudatuste kohta. Arvestust peetakse kõigi raamatukogusse saabunud
ja sealt kustutatud teavikute kohta.
(2) Põhikogu osas peetakse teavikute hulgi-, üksik- ning rahalist arvestust.
(3) Õppekirjanduse kogu osas peetakse teavikute hulgi- ja rahalist arvestust.
(4) Ajakirju, ajalehti, kiiresti aeguvaid teavikuid ja reklaamtrükiseid
rahaliselt arvele ei võeta ning nende hankimiseks kulutatud
raha kantakse kuludesse.
(5) Arvestuse alusel viiakse läbi inventuur, koostatakse statistikaaruanded ja analüüsitakse töötulemusi.
(6) Raamatukogu teavikute hinna sisse ei kuulu töötlemis-, posti- ja transpordikulud.
2. jagu. Hulgiarvestus
§ 15. Hulgiarvestuse alused
(1) Kogude suuruse, rahalise väärtuse ja neis tehtud muudatuste
kohta peetakse hulgiarvestust, mille andmed peavad olema
kooskõlas raamatupidamise bilansiga.
(2) Juurde tulnud ja kustutatud teavikute ning kogude hetkeseisu kohta peetakse eraldi hulgiarvestust.
(3) Jooksval aastal lisandunud teavikute nimetuste arvestust peab raamatukogu põhikogu ja õppekirjanduse kogu osas eraldi.
(4) Automatiseeritud raamatukogus tehakse kogude andmebaasist vähemalt kord nädalas koopia.
§ 16. Põhikogu hulgiarvestus
(1) Põhikogu teavikute hulgiarvestust peetakse hulgiarvestusraamatus
(lisa 2) arvuliselt, laadi, liigi, keele alusel ja rahaliselt.
Auviste ja elektrooniliste teavikute üle liigi ja keele alusel
arvestust ei peeta.
(2) Hulgiarvestusraamatusse kantakse saatedokumentide ja aktide alusel
kõik saadud ja kustutatud teavikud, iga dokument
omaette järjekorranumbriga eraldi real.
(3) Ajakirju arvestatakse raamatukogus aastakäikude kaupa. Ajalehtede hulgiarvestust ei peeta.
§ 17. Õppekirjanduse kogu hulgiarvestus
Õppekirjanduse kogu teavikute hulgiarvestust peetakse arvuliselt
ja rahaliselt õppeainete või klasside kaupa õpikukogu
summaararvestusraamatus (lisa 3).
3. jagu. Üksikarvestus
§ 18. Üksikarvestus automatiseeritud raamatukogus
Automatiseeritud raamatukogu andmebaasis registreeritakse kõik
rahaliselt arvele võetud teavikud ja kojulaenutatav
perioodika. Iga arvele võetud teavik saab vöötkoodi
või inventarinumbri.
§ 19. Põhikogu üksikarvestus automatiseerimata raamatukogus
(1) Automatiseerimata raamatukogus peetakse põhikogu teavikute
üksikarvestust inventariraamatus (lisa 4), milles
registreeritakse kõik rahaliselt arvel olevad teavikud (raamatud,
noodi- ja kartograafiaväljaanded, kunstitrükised,
tehnikakirjanduse erilaadid jms).
(2) Auvised registreeritakse eraldi inventariraamatus. Inventarinumbrile
lisatakse täht A (näiteks 2345-A), märgitakse auvise
hind. Auviseid ei arvestata liigi ega keele alusel.
(3) Inventariraamatu täitmisel antakse igale saabunud eksemplarile
oma inventarinumber. Ajakirjade ja ajalehtede komplekte,
kiiresti aeguvaid ja reklaamtrükiseid ei inventeerita.
(4) Inventarinumber on eksemplari unikaalne number ja seda ei kasutata uuesti ka pärast inventeeritud teaviku kustutamist.
(5) Kui raamatukogus on mitu kogu, mille kohta peetakse eraldi arvestust,
lisatakse inventarinumbrile kogu tunnus (näiteks L
lugemissaal, P põhikogu).
§ 20. Õppekirjanduse kogu üksikarvestus automatiseerimata raamatukogus
Õppekirjanduse kogu osas üksikarvestust ei peeta.
4. jagu. Mõõtühikud ja arvestusüksused
§ 21. Mõõtühikud
(1) Teavikuid arvestatakse raamatukogus mõõtühikutega arvestusüksustes. Arvestusüksuse määrab mõõtühik.
(2) Mõõtühikud on:
1) nimetus
iga omaette tiitliga teavik. Uue nimetusena arvestatakse kordustrükke
ja mitmeköitelise teose iga köidet.
Ajakirjade mõõtühikud on nimetus ja aastakäik,
ajalehtedel nimetus;
2) eksemplar
iseseisev teavik, mis on koondatud ühtede kaante vahele (ümbrisesse)
ja moodustab terviku;
3) laudimeeter
UNESCO soovitatud raamatukogustatistika rahvusvaheline mõõtühik.
Üks laudimeeter on ühe meetri
pikkune, keskmiselt 26 cm sügav ja 37 cm kõrge ning mahutab
keskmiselt 3340 köidet raamatuid või 14
köidet ajakirju.
§ 22. Arvestusüksused
(1) Raamatukogu arvestusüksus on üksikteaviku eksemplar või
nimetus või teavikute komplekt (plaat, kassett, filmirull). Kui
diapositiivide sari on omaette karbis (komplektis), arvestatakse seda
ühe üksusena. Kui materjal moodustab terviku, mida
laenutatakse koos (näiteks irdlisaga raamat), arvestatakse seda
ühe üksusena.
(2) Arvestusüksused on:
1) raamat
raamatud (vähemalt 49-leheküljelised trükised), broüürid
(548-leheküljelised mitteperioodilised
trükised), köidetud kaardid, noodid, partituurid;
2) ajakiri
sama pealkirja all regulaarselt ilmuv perioodikaväljaanne, mille
ilmumise lõpp ei ole kindlaks
määratud ja üksiknumbrid on jooksvalt numereeritud ja dateeritud;
3) ajaleht
perioodikaväljaanne, mille numbrid on kronoloogiliselt või
järjenumbriliselt loendatud ja mis ilmub
tavaliselt vähemalt kord nädalas. Ta on sama päistiitliga,
kaaneta, trükitud ajalehepaberile ja tavaliselt
A3 formaadis (297mm×420mm) või suurem;
4) käsikiri
käsitsi, kirjutusmasinal või personaalarvutil kirjutatud
originaaldokument;
5) auvis
spetsiaalseadme abil kuulmis- või nägemismeelega tajutava
info kandja:
audiaalteavik
heliplaat, -lint, -kassett, laserplaat;
visuaalteavik
diapositiiv ja -film, kileleht;
kombineeritud auvis
helifilm, videokassett;
6) elektrooniline teavik
CD-ROM, magnetketas ja -lint;
7) muu teavik
raamatukogus olev teavik, mida eespool ei ole nimetatud, näiteks
mängud, pisitrükised, pimedate
raamatud jm.
6. peatükk
TEAVIKUTE KUSTUTAMINE
§ 23. Teavikute kustutamise alused
(1) Aegunud, lagunenud ja liigsel arvul teavikud kustutatakse kogudest
ja andmebaasist või kataloogist akti alusel (lisa 5), kuhu
kantakse ühel ja samal põhjusel (aegunud, lagunenud, lugejate
poolt kaotatud jne) ning ühest ja samast kogust (õppekirjanduse
või põhikogust) kustutatud teavikud.
(2) Õpikud kustutatakse nende lagunemisel, kaotamisel või
väljaarvamisel haridusministri määrusest, millega määratakse
vastavaks õppeaastaks riiklikule õppekavale vastavate
õpikute ja tööraamatute loetelu.
(3) Kui õpik arvatakse välja haridusministri määrusest,
millega määratakse vastavaks õppeaastaks riiklikule õppekavale
vastavate õpikute ja tööraamatute loetelu, jäetakse
õppekirjanduse kogusse nimetuse üks eksemplar.
(4) Kustutusakt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb
raamatukogule ja teine raamatupidamise eest vastutavale
isikule.
(5) Kustutusaktid kinnitab kooli direktor.
§ 24. Kustutusakti täitmine
(1) Nii põhikogu kui ka õppekirjanduse kogu kustutusaktide numeratsioon algab number ühest ja jätkub aastast aastasse.
(2) Kustutusaktis esitatakse järgmised andmed:
1) akti koostamise kuupäev ja aasta;
2) akti koostaja nimi;
3) kustutatud teavikute hind;
4) kustutamise põhjus;
5) akti koostaja allkiri.
(3) Teavikud jaotatakse kustutusaktis arvuliselt, liigi ja keele alusel,
auvised, elektroonilised ja muud teavikud laadide kaupa
arvuliselt.
(4) Põhikogust kustutatud teavikute nimekirjas esitatakse kustutatud
teaviku autor, pealkiri, köite number, ilmumisaasta,
vöötkoodi- või inventarinumber, keel ja hind.
(5) Õppekirjanduse kogust kustutatud teavikute nimekirjas esitatakse
kustutatud teaviku autor, pealkiri, köite number,
ilmumisaasta, eksemplaride arv, ühe eksemplari hind ja kogusumma.
§ 25. Kaotatud ja rikutud teavikud
(1) Raamatukogu peab arvestust lugejate poolt kaotatud ja rikutud ning
asendatud või rahas kompenseeritud teavikute üle
lugejate poolt asendatud teavikute arvestusvihikus (lisa 6).
(2) Kaotatud ja rikutud teaviku kohta koostatakse kustutusakt, asenduseks saadud teaviku kohta vastuvõtuakt.
(3) Parandused teaviku kustutamise kohta tehakse kogude andmebaasis
või inventariraamatus ning kataloogis või
õppekirjanduse kogu summaararvestuse raamatus, kus teavik on
registreeritud.
(4) Teaviku rahalise kompenseerimise kohta annab raamatukogu lugejale
kviitungi, laekunud raha antakse üle
raamatupidamisele ning seda kasutatakse raamatukogu kogude komplekteerimiseks.
§ 26. Teavikute tarbetud eksemplarid
Teavikute tarbetud eksemplarid võib raamatukogu tasuta üle
anda teistele koolidele või sama valla või linna raamatukogudele
või müüa nii juriidilistele kui ka füüsilistele
isikutele teavikute turuväärtuse hinnaga.
§ 27. Ajakirjad ja ajalehed
Ajakirjade ja ajalehtede hoiuaja otsustab iga raamatukogu vastavalt
oma võimalustele. Ajalehtede ja ajakirjade eemaldamisel
kogudest akti ei koostata.
7. peatükk
INVENTUUR
§ 28. Inventuuri läbiviimine
(1) Teavikute olemasolu kontrollimiseks tehakse raamatukogus inventuur
iga kümne aasta järel või vajaduse tekkides (vastutava
töötaja vahetus, avarii, milles kogud said kannatada jne),
kui kooli direktor või kogude eest vastutav isik nõuab inventuuri
läbiviimist.
(2) Raamatukogu suletakse inventuuri ajaks.
(3) Inventuuri läbiviimiseks moodustab kooli direktor komisjoni,
kuhu kuuluvad kooli direktor, õppenõukogu liikmed (liige)
ja
kogude eest vastutav isik.
(4) Inventuuri käigus kontrollivad komisjoni liikmed kõigi
teavikute olemasolu raamatukogus. Selleks võrreldakse kohalolevaid
teavikuid ja laenutusdokumentidesse kantud andmeid inventuuriraamatute
ning arvestuskataloogide ja -kartoteekidega või
andmebaasidega.
§ 29. Inventuuriakt
(1) Inventuuri lõppemisel koostab komisjon akti (lisa 7) kahes
eksemplaris, millele lisatakse puuduvate teavikute nimekiri. Akti
üks eksemplar jääb raamatukogule, teine antakse raamatupidamise
eest vastutavale isikule. Inventuuriakti kinnitab kooli
direktor.
(2) Inventuuriaktis on järgmised andmed:
1) inventuurikomisjoni liikmete nimed ja ametikohad;
2) inventuuri läbiviimise aeg;
3) teavikute olemasolu kontrollimise alused;
4) raamatukogus kohal olevate teavikute arv laadide kaupa;
5) laenutatud teavikute arv laadide kaupa;
6) puuduvate teavikute arv laadide kaupa;
7) puuduvate teavikute hind kokku;
8) inventuurikomisjoni järeldused ja ettepanekud;
9) inventuuriakti koostamise kuupäev;
10) inventuurikomisjoni liikmete allkirjad.
§ 30. Puuduvad teavikud
Puuduvate teavikute kustutamise otsustab kooli direktor.
8. peatükk
TEAVIKUTE TÖÖTLEMINE
1. jagu. Teavikute töötlemine automatiseerimata raamatukogus
§ 31. Põhikogu teavikute raamatukogunduslik töötlemine
(1) Põhikogu teavikute raamatukogunduslik töötlemine
on liigitamine, kataloogimine, paigutusindeksi määramine ja tehniline
töötlemine.
(2) Põhikogu teavikud liigitatakse Eesti rahvaraamatukogudes kasutusel oleva liigitussüsteemi alusel.
(3) Automatiseerimata raamatukogus koostatakse iga teaviku kohta kataloogimisreeglite
alusel tähestikkataloogi põhikaart,
täiendkirje või -kirjed, liigikataloogi kaart või
kaardid (lisa 8).
(4) Tähestikkataloogi põhikaardi vasakusse ülanurka
kirjutatakse kohaviit, kirje lõppu täiendkirjed, paremasse
alanurka täielik
indeks, põhikaardi pöördele inventarinumber või
-numbrid.
(5) Kohaviit koosneb paigutusindeksist ja autorimärgisest ning
see märgitakse kataloogikaardi vasakusse ülanurka, teaviku
tiitellehele ja väliskaanele, heliplaatidel esikülje etiketile,
CD-ROMidel ja laserplaatidel voldiku tagaküljele, audio- ja
videokassettidel kassetile, diapositiividel, filmidel jms pakendi etiketile.
(6) Autorimärgis määratakse kasutusel olevate autoritabelite alusel.
(7) Liigikataloogi kaardi vasakusse alanurka kirjutatakse kataloogiindeks.
(8) Tähestikkataloogi täiendkirje ja liigikataloogi jaoks dubleeritakse kaardid põhikaardi alusel.
§ 32. Põhikogu teavikute tehniline töötlemine
(1) Automatiseerimata raamatukogu põhikogu teavikute tehniline
töötlemine on tembeldamine või inventarinumbri ja kohaviida
märkimine, raamatutasku ja raamatukaardi vormistamine ning autorimärgise
teavikule märkimine.
(2) Teavikud tembeldatakse raamatukogu templiga ja varustatakse inventarinumbriga.
Templi jäljend lüüakse ja inventarinumber
kirjutatakse raamatu tiitellehe pöördele, 17. lehekülje
vasakusse nurka teksti alla ja irdlisadele, ajalehtedel esiküljele,
ajakirjadel
jms trükistel esikaane pöördele. Heliplaatidel märgitakse
inventarinumber ja lüüakse templi jäljend esikülje
etiketile,
CD-ROMidel ja laserplaatidel voldiku tagaküljele, audio- ja videokassettidel
kassetile, diapositiividel, filmidel jms pakendi
etiketile. Tembeldamine ja inventarinumbri märkimine ei tohi rikkuda
teaviku teksti ja illustratsioone.
(3) Automatiseerimata raamatukogud vormistavad raamatukaardi (lisa 9).
Raamatukaardile märgitakse raamatu kohaviit,
inventarinumber, autor, pealkiri, raamatu ilmumisaasta ja hind; mitmeköitelise
teose puhul kirjutatakse pealkirja järele köite
number.
(4) Raamatukaardi uuendamisel kantakse uuele kaardile eelmisel kaardil registreeritud laenutuste arv.
§ 33. Õppekirjanduse kogu teavikute tehniline töötlemine
Õppekirjanduse kogu teavikute tehniline töötlemine on tembeldamine.
§ 34. Sisetöötunnid teavikute töötlemiseks
Ühe ametikohaga raamatukogus on teavikute töötlemiseks
ette nähtud kaks sisetöötundi päevas. Sisetöötundide
ajal on
raamatukogu lugejatele suletud.
2. jagu. Teavikute töötlemine automatiseeritud raamatukogus
§ 35. Teavikute raamatukogunduslik töötlemine
(1) Teavikute raamatukogunduslik töötlemine on liigitamine,
märksõnastamine, paigutusindeksi määramine ja tehniline
töötlemine.
(2) Teavikud liigitatakse Eesti rahvaraamatukogudes kasutusel oleva liigitussüsteemi alusel.
(3) Automatiseeritud raamatukogus märksõnastatakse põhikogu teavikud Eesti üldise märksõnastiku alusel.
§ 36. Teavikute tehniline töötlemine
(1) Automatiseeritud raamatukogus on teavikute tehniline töötlemine
tembeldamine, vöötkoodiga varustamine, inventarinumbri
ja kohaviida märkimine.
(2) Teavikud tembeldatakse raamatukogu templiga. Jäljend lüüakse
raamatu tiitellehe pöördele, 17. lehekülje vasakusse nurka
teksti alla ja irdlisadele, ajalehtedel esiküljele, ajakirjadel
jms trükistel esikaane pöördele. Heliplaatidel lüüakse
templi jäljend
esikülje etiketile, CD-ROMidel ja laserplaatidel voldiku tagaküljele,
audio- ja videokassettidel kassetile, diapositiividel, filmidel
jms pakendi etiketile. Tembeldamine ei tohi rikkuda teaviku teksti
ja illustratsioone.
(3) Raamatu tiitellehe pöördele ja irdlisadele kirjutatakse inventari- või vöötkoodinumber.
(4) Kohaviit koosneb paigutusindeksist ja autorimärgisest ning
see märgitakse teaviku tiitellehele ja väliskaanele, heliplaatidel
esikülje etiketile, CD-ROMidel ja laserplaatidel voldiku tagaküljele,
audio- ja videokassettidel kassetile, diapositiividel, filmidel
jms pakendi etiketile.
(5) Autorimärgise võib määrata kasutusel olevate autoritabelite alusel.
§ 37. Sisetöötunnid teavikute töötlemiseks
Ühe ametikohaga raamatukogus on teavikute töötlemiseks
ette nähtud kaks sisetöötundi päevas. Sisetöötundide
ajal on
raamatukogu lugejatele suletud.
9. peatükk
TEAVIKUTE PAIGUTUS JA HOIDMINE
§ 38. Teavikute paigutus
(1) Raamatukogul peavad olema eraldi ruumid lugemissaali, raamatuhoidla ning õpikute säilitamise ja parandamise jaoks.
(2) Põhikogu teavikud paigutatakse riiulitele liikide kaupa ning liigi piires tähestikuliselt. Võib kasutada ka teisi paigutusviise.
(3) Teavikud paigutatakse riiulitel vasakult paremale laudimeeter-laudimeetrilt ülalt alla. Alati jäetakse ruumi uutele teavikutele.
(4) Riiulite otstesse pannakse sildid liiginimetustega, liikide algusesse
liigiviidad. Ilukirjanduse puhul kasutatakse tähe- ja
nimeviitasid. Ilukirjanduse paigutamisel maade kaupa kasutatakse ka
maaviitasid.
(5) Suures formaadis teavikud, mis tavaliste mõõtmetega riiulitele ei mahu, asetatakse suuremate laudimeetrivahedega riiulitele.
(6) Õppekirjanduse kogu teavikud paigutatakse riiulitele õppeainete või klasside kaupa.
(7) Raamaturiiulite peavahekäik peab olema 120140 cm, vahekäik 8090 cm lai.
§ 39. Hoiutingimused
(1) Loomuliku valguse korral hoidlas ei tohi päikesekiired langeda teavikutele. Kiirte hajutamiseks tuleb kasutada kardinaid.
(2) Kunstliku valgustuse normid raamatukogu ruumides on järgmised:
1) päevavalguslampide puhul peab tööpinna valgustustihedus
olema vähemalt 300 luksi;
2) hõõglampide puhul peab tööpinna valgustustihedus
olema vähemalt 150 luksi.
(3) Raamatukogu ruumide suhteline õhuniiskus peab olema 4070% ning õhutemperatuur vähemalt 18 °C.
§ 40. Kogude korrastamine
Kogude korrastamiseks (tolmu eemaldamine, desinfitseerimine, järjestuse
kontrollimine, teavikute ümberpaigutamine jne) on
ette nähtud sanitaarpäev. Sanitaarpäeva peetakse raamatukogus
üks kord kuus. Selleks ajaks raamatukogu suletakse.
10. peatükk
KATALOOGID
§ 41. Automatiseerimata raamatukogu kataloogid
(1) Automatiseerimata raamatukogu teavikud peavad olema kajastatud kataloogides ja lugejatele kättesaadavad.
(2) Automatiseerimata raamatukogus peavad olema järgmised kataloogid:
1) tähestikkataloog;
2) liigikataloog.
(3) Automatiseerimata raamatukogu kataloogidest on võimalik teavikuid
otsida:
1) autori või pealkirja järgi;
2) liigi järgi.
§ 42. Automatiseeritud raamatukogu kataloogid
(1) Automatiseeritud raamatukogus peavad kõik teavikud olema kajastatud elektronkataloogis.
(2) Automatiseeritud raamatukogu kataloogidest on võimalik teavikuid
otsida:
1) autori järgi;
2) pealkirja järgi;
3) laadi järgi;
4) liigi järgi;
5) märksõna järgi;
6) keele järgi;
7) ilmumisaja järgi.
(3) Automatiseeritud raamatukogudes tehakse kogude andmebaasist vähemalt kord nädalas koopia.
§ 43. Kataloogid üleminekul automatiseerimata raamatukogult automatiseeritud raamatukogule
Kuni elektroonilise lugejakataloogi kasutuselevõtuni peetakse
paralleelselt arvutikataloogiga kaartkatalooge. Elektronkataloogi
kirjeid ei dubleerita kaartkataloogis.
11. peatükk
LUGEJATEENINDUS
1. jagu. Lugejateeninduse alused
§ 44. Lugejateeninduse põhimõtted
(1) Lugejateenindus on raamatukogu põhiülesanne.
(2) Raamatukogu teenindab kõiki antud kooli õpilasi, õpetajaid,
haldus- ja teenindavat personali ning lapsevanemaid, välja
arvatud lugejad, kellelt on võetud vastavalt raamatukogu kasutamiseeskirjale
raamatukogu kasutamise õigus.
(3) Raamatukogu lugejateeninduse korraldus, lugeja õigused ja
kohustused sätestatakse kooli direktori kinnitatud raamatukogu
kasutamiseeskirjas.
(4) Raamatukogu põhiteenused teavikute kohalkasutus ja kojulaenutus
on tasuta. Eriteenused (kopeerimine jms) võivad olla
tasulised. Eriteenuste eest võetava tasu suuruse määrab
ja kinnitab direktor.
(5) Õpilaste tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane
või tema vanemad vastavalt kooli kehtestatud korrale. Tagastamata
(kaotatud) või rikutud teavikud on raamatukogu kasutaja kohustatud
asendama samade või raamatukogu poolt võrdväärseks
tunnistatud teavikutega või tasuma nende turuväärtuse.
Täpsemalt nähakse hüvituskord ette raamatukogu kasutamiseeskirjas.
(6) Automatiseeritud raamatukogus tehakse lugejate andmebaasist vähemalt kord nädalas koopia.
2. jagu. Lugejate registreerimise alused
§ 45. Lugejate registreerimine
(1) Raamatukogu lugejaks registreeritakse õpilasi õpilaspileti või klassinimekirjade alusel.
(2) Õpetajad, haldus- ja teenindav personal ning lapsevanemad registreeritakse lugejaks isikut tõendava dokumendi alusel.
(3) Lugejad taasregistreeritakse alates iga aasta 1. septembrist. Lugejate
andmed kontrollitakse ja täpsustatakse ning tehakse
vajalikud parandused lugejate andmebaasis või lugejakaardil
ja registreerimisvihikus. Võlglasi ümber ei registreerita.
§ 46. Lugejate elektroonilisse andmebaasi või lugejakaardile kantavad andmed
(1) Lugejate elektroonilises andmebaasis või lugejakaardil (lisa
10) on järgmised andmed õpilase kohta:
1) nimi;
2) klass;
3) isikukood või sünniaeg;
4) elukoht;
5) telefon.
(2) Lugejate elektroonilises andmebaasis või lugejakaardil (lisa
10) on järgmised andmed õpetaja, haldus- ja teenindava
personali ning lapsevanema kohta:
1) nimi;
2) isikukood või sünniaeg;
3) elukoht;
4) telefon;
5) töökoht, amet.
§ 47. Registreerimisvihik
Automatiseerimata raamatukogus kasutatakse lisaks lugejakaardile registreerimisvihikut,
kus lugeja kohta on järgmised andmed:
1) registreerimise kuupäev ja number;
2) nimi;
3) klass (õpilastel);
4) elukoht;
5) telefon.
§ 48. Lugejakaart
(1) Õpilaste lugejakaardid järjestatakse kartoteegis klasside või õpperühmade kaupa.
(2) Õpetajate, haldus- ja teenindava personali ning lapsevanemate
lugejakaardid järjestatakse kartoteegis tähestikulises
järjekorras.
§ 49. Allkirja andmine lugejakaardile
14-aastane ja vanem lugeja annab lugejakaardile raamatukogu kasutamiseeskirja
tundmise ja järgimise kohta allkirja,
nooremate lugejate eest annab allkirja lapsevanem või eestkostja.
3. jagu. Kojulaenutus
§ 50. Põhikogu teavikute kojulaenutus
(1) Põhikogust võib lugeja laenata teavikuid koju tähtajani, mis on märgitud raamatukogu kasutamiseeskirjas.
(2) Põhikogust ei laenutata välja teavikuid, mis on mõeldud
kohapeal lugemiseks (lugemissaali raamatud, teatmeraamatud,
entsüklopeediad), uusi ajakirju ja ajalehti, eriti väärtuslikke
ja haruldasi ainueksemplare, v.a raamatukogu kasutamiseeskirjaga
määratud juhtudel ja korras.
(3) Lugeja võib teaviku tagastustähtaega pikendada ka korduvalt,
kui teavikut ei ole soovinud lugeda teised lugejad. Tähtaja
pikendamine loetakse uueks laenutuseks.
(4) Tagastustähtaja ületamise eest võib lugejale määrata
viivise vastavalt raamatukogu kasutamiseeskirjale. Viivise võtmise
korral on raamatukogu kohustatud andma lugejale kviitungi viivise suuruse
ja tasumise kohta. Viivistest laekunud raha antakse
üle raamatupidamisele ning seda kasutatakse raamatukogu kogude
komplekteerimiseks.
(5) Raamatukogu kasutamiseeskirja rikkunud lugejalt võib raamatukogu
kasutamiseeskirjaga määratud korras raamatukogu
kasutamisõiguse ära võtta.
(6) Laenutusi võib vormistada kahel viisil:
1) raamatukaardile märgitakse raamatu laenutamise kuupäev
või tagastustähtaeg ning lugeja registreerimisnumber või
nimi;
raamatukaart (-kaardid) pannakse lugejakaardi vahele;
2) iga laenutatud teaviku kohta kantakse lugejakaardile laenutamise
kuupäev või tagastustähtaeg, inventari- (eksemplari-)
number, liik, autor, pealkiri (võib lühendada), köite
või ande number, ajakirjal aasta ja number; lugeja annab laenutuse
kohta
allkirja; raamatukaardile märgitakse tagastustähtaeg ja lugeja
registreerimisnumber; raamatukaart pannakse lugejakaardi vahele.
§ 51. Õppekirjanduse kogu teavikute laenutus
(1) Õppekirjanduse kogust laenutatakse teavikuid kolmel viisil:
1) individuaalselt õpilasele;
2) ainekomplektina aineõpetajale;
3) klassikomplektina klassijuhatajale.
(2) Aine- või klassikomplektina laenutatud õppekirjanduse
eest vastutab vastavalt aineõpetaja või klassijuhataja, kes
korraldab
õpikute õpilaste kasutusse andmise ja raamatukogule tagastamise.
(3) Õppekirjanduse kogu teavikutest jääb raamatukogusse
igast nimetusest üks eksemplar, mis on mõeldud kohapeal
kasutamiseks.
(4) Õppe- ja kasvatustöös pidevalt kasutusel olev kirjandus
ja muud infokandjad antakse vajadusel vastavasse õppekabinetti,
kus nende kasutamise ja säilitamise eest vastutab vastava õppe-
või ainekabineti juhataja.
(5) Õppe- või ainekabinetti antud põhifondi teavikud tagastatakse või pikendatakse nende laenutust iga õppetsükli lõpus.
(6) Õppekirjanduse tagastamine õppetsükli või
õppeaasta lõpul toimub raamatukogu poolt määratud
korra alusel ning
sätestatakse raamatukogu kasutuseeskirjas.
§ 52. Kojulaenutus automatiseeritud raamatukogus
(1) Automatiseeritud raamatukogus registreeritakse laenutus laenutuste
andmebaasis. Laenutamise käigus on andmebaasist
võimalik saada teavet teaviku asukoha (lugemissaalis, õppekirjanduse
kogus, põhikogus, välja laenutatud), teaviku laenutanud
lugeja ja tagastamise tähtaja kohta.
(2) Tagastatud teavikud kustutatakse laenutuste andmebaasist. Tagastamise
käigus saadakse andmebaasist teavet, kas teaviku
tagastamine on hilinenud.
(3) Automatiseeritud raamatukogus tehakse laenutuste andmebaasist vähemalt kord nädalas koopia.
4. jagu. Kohalkasutus
§ 53. Kohalkasutuse alused
(1) Teavikuid kasutatakse raamatukogus kohapeal, lugemissaalis ja aine- või õppekabinetis.
(2) Aine- ja õppekabinetis paiknevate teavikute kasutamist õppetunnis loetakse kohalkasutuseks.
(3) Teavikute kohalkasutust raamatukogu andmebaasis või lugejakaardil ei registreerita.
(4) Teavikute kohalkasutust laenutamisena ei arvestata, ükskõik,
kas teavik laenutati raamatukoguhoidja vahendusel või
vahenduseta. Kohalkasutuse analüüsimiseks tehakse valikstatistikat.
(5) Raamatukogu külastuseks loetakse ka kohalkasutus. Külastused registreeritakse statistikalehel.
5. jagu. Lugejateeninduse arvestus
§ 54. Lugejateeninduse arvestuse alused
(1) Raamatukogu registreerib lugejaid, laenutusi, külastusi ning teadiste arvu.
(2) Lugejaid arvestatakse arvuliselt ja lugejarühma järgi.
Lugejarühmad on:
1) täiskasvanud (õpetajad, haldus- ja teenindav personal,
lapsevanemad ning 10.12. klassi õpilased);
2) lapsed (1.9. klassi õpilased).
(3) Põhikogu ja õppekirjanduse kogu laenutusi arvestatakse eraldi.
(4) Põhikogu laenutusi arvestatakse arvuliselt ja teaviku laadi
(raamatud ja perioodika) järgi, raamatute laenutusi ka keelte järgi.
Eraldi arvestust peetakse 1.9. klassi õpilastele laenutatud
teavikute, ilu- ja lastekirjanduse laenutuste kohta.
(5) Õppekirjanduse kogu laenutusi arvestatakse arvuliselt.
(6) Laenutusüksuseks on teavikute hulgiarvestuse üksused.
(7) Külastusena arvestatakse lugeja käiku raamatukogusse,
osalemist raamatukogu korraldatud üritustel, kohallaenutust
lugemissaalis, samuti laenutustähtaja pikendamist telefoni või
elektronposti teel.
(8) Automatiseeritud raamatukogus tehakse lugejateeninduse statistikast vähemalt kord nädalas koopia.
§ 55. Arvestuse pidamine statistikalehel ja raamatukogupäevikus
(1) Automatiseerimata raamatukogus peetakse jooksva päeva arvestust
statistikalehel. Päeva kokkuvõte kantakse
raamatukogupäevikusse (lisa 11).
(2) Iga kuu lõpul tehakse raamatukogupäevikus kokkuvõtted.
(3) Iga statistilise aruandeperioodi lõpus tehakse raamatukogupäevikus
kokkuvõtted põhinäitajatest koos eelmise aasta v
õrdlusandmetega.
12. peatükk
TEATME- JA INFOTEENINDUS
§ 56. Teatme- ja infoteeninduse korralduse alused
(1) Teatme- ja infoteenindus on iga raamatukogu ülesanne. Teadistele
vastamiseks kasutatakse oma raamatukogu teatmestut
või leitakse vastus kaugotsingu teel.
(2) Raamatukogu teatmestusse kuuluvad kõik raamatukogus olevad teatmeteosed, kataloogid, kartoteegid ja andmebaasid.
(3) Lugeja esitab päringu suuliselt või kirjalikult. Teadis antakse lugejale sobivas vormis (suuliselt või kirjalikult).
(4) Teadised registreeritakse statistikalehel.
(5) Teadised registreeritakse arvuliselt. Teadisena arvestatakse vastust
päringule teaviku bibliograafiliste andmete
täpsustamiseks, temaatilise informatsiooni leidmiseks või
mitmesuguste faktiandmete väljaselgitamiseks.
13. peatükk
RAAMATUKOGU ARHIIV
§ 57. Arhiivi korraldamise alused
(1) Raamatukogu tegevuse käigus loodud dokumente säilitatakse raamatukogu arhiivis alaliselt või määratud aja vältel.
(2) Raamatukogu arhiiv korraldatakse arhiiviseaduse ja Vabariigi Valitsuse
29. detsembri 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud
«Arhiivieeskirja» (RT I 1998, 118120, 1904; 1999, 2, õiend;
2000, 81, 520) nõuete ja korra kohaselt.
§ 58. Säilitatavad dokumendid ja säilitusaeg
(1) Alaliselt säilitatavad dokumendid on:
1) käskkirjad;
2) raamatukogu tööd korraldavad omavalitsus- ja riigiasutuste
dokumendid;
3) tööplaanid ja -aruanded;
4) põhikogu inventariraamatud;
5) põhikogu hulgiarvestusraamatud;
6) inventuuriaktid.
(2) Kümme aastat säilitatavad dokumendid on:
1) õppekirjanduse kogu summaararvestuse raamatud;
2) õppekirjanduse kogu saatelehed ja kustutusaktid;
3) põhikogu saatelehed ja kustutusaktid.
14. peatükk
RAAMATUKOGU TÖÖTAJAD
§ 59. Raamatukogu töötajad ja nende vastutus
(1) Raamatukoguhoidja peab vastama kultuuriministri 2. detsembri 1997.
a määrusega nr 74 «Raamatukoguhoidjate
kutsenõuete kinnitamine» (RTL 1998, 34/35, 178; 1999,
63, 842) kehtestatud tingimustele.
(2) Raamatukoguhoidja sooritab kutseeksami kultuuriministri 24. märtsi
1999. a määrusega nr 11 «Raamatukoguhoidjakutset
nõudvate ametikohtade loetelu, raamatukoguhoidjatele esitatavate
kutsenõuete ja raamatukoguhoidjate kutseeksami
sooritamise korra kinnitamine» (RTL 1999, 63, 842) kehtestatud
korras.
(3) Raamatukoguhoidjaga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu kooli direktor (juhataja).
(4) Mitme töötajaga raamatukogus võib kooli direktor (juhataja) nimetada ühe töötaja raamatukogu juhatajaks.
(5) Raamatukoguhoidja vastutab oma kogude hoidmise, säilimise ja
kasutamisvõimaluste tagamise ning teavikute nõuetekohase
arvestuse eest, samuti mittevajalike teavikute eemaldamise ja kasutamata
teavikute üleandmise eest.
15. peatükk
RAAMATUKOGU FINANTSEERIMINE
§ 60. Finantseerimise alused
Põhikogu ja õppekirjanduse kogu soetamise kulud kaetakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses» sätestatud alustel.
16. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 61. Kehtetuks tunnistamine
Kultuuri- ja haridusministri 19. jaanuari 1995. a määrus nr
4 «Kooliraamatukogu põhimääruse kinnitamine»
(RTL 1995, 13,
lk 449) tunnistatakse kehtetuks.
*Määruse lisadega saab tutvuda Haridusministeeriumi kantseleis (tel 6 281 395).
Minister Tõnis LUKAS
Kantsler Peep RATAS