1.     Nedrema puisniit ja õpperada. Nedrema puisniit on üks Eesti ja kogu Euroopa suurimatest puisniitudest. 1998. aastal alustatud taastamistööde tulemusena on Nedrema niidetava ala suurus kasvanud ligi 100 hektarini. Tegemist on kindlasti Eesti ühe esinduslikuma puisniiduga, mille eriliseks väärtuseks on hästi säilinud puurinde struktuur. Kahe raba vahel paiknemise tõttu on Nedrema üsna niiske, ka tema reljeef on mitmekesisem kui enamikel teistel Eesti puisniitudel. Nedrema puisniidul paikneb ka õpperada ning koht ise on üks peatuspunkt muistset Mihkli kihelkonda tutvustaval jalgrattamatka marsruudil.

2.     Koonga mõis. Koonga mõis on ümbruskonna mõisatest vanim. Esmakordselt mainiti seda Saare-Lääne piiskopkonna majandusmõisana 1449. aastal. Koonga oli suur ja rikas mõis, kus peale alaliste elanike peatusid tihti ka Saare-Lääne piiskopid. Koonga mõisahoone on püsinud samal kohal hoolimata mitmetest põletamistest. Praeguse mõisahoone rajas krahv von Thurn juba 1636. aastal, aga seda on hiljem korduvalt ümber ehitatud. Praegu asub kunagises mõisahoones Koonga vallavalitsus ja sidejaoskond. Tall-aida osas asub baar.

3.     Pärdimägi. Pärdimägi on Lääne-Eesti tasandiku kõrgeim koht. Pärdimägi asub 40m kõrgusel merepinnast, ümbruskonnas asuvatest maadest umbes 20 m kõrgemal. Siin on võimalik näha viimasest jääajast säilinud kivikülvi. Pärdimägi on juba vanast ajast kujunenud ümbruskonna armastatud peoplatsiks. Nüüd on siin võimalik ka telkida ja lõket teha. Täpsemat infot saab küsida naabruses asuvast talust.

4.     Oidremaa mõis ja jalgratta matkad. Esimesed kirjalikud teated mõisast on 1590. aastast. Esialgselt oli see Veltsa mõisa üks osa. Iseseisvaks sai mõis 1658. aastal. 1684-1745 aastatel oli Oidremaa riigimõis ja sealt edasi erakätes. Praegused omanikud taastavad mõisa, tegelevad talupidamise ja turismiga. Mõisast algavad erineva pikkusega jalgrattamatkad iidsesse Mihkli kihelkonda ning mõisas on olemas ööbimisvõimalus.

5.     Mihkli tammik. Mihkli tammiku pindala on 91 ha. Selle kõige ilmekam osa hõlmab 14,2 ha. Kõrgemad puud küündivad üle 20 meetri ja tüve läbimõõt on 40 - 60 cm. Ligi 300-aastase Mihkli tammiku tekke kohta on kaks versiooni. Esimene jutustab, et Mihkli kirikumõisa naabermõisnik olevat olnud naabri pargile kade. Seepärast otsustas mees naabri üle trumbata ja tammiku istutada. Tõepärasema versiooni järgi tekkis tammesalu väikese linnu, pasknääri, aktiivse tegutsemise tagajärjel. Pasknäär matab talvevarudeks tõrusid, kuid sooja talvega lind kõiki tõrusid välja ei kaeva ning nii võis söömata jäänud tõrudest tekkida tammik.

6.     Mihkli luteri kirik. Mihkli kirik ehitati poliitiliselt mõjukasse Soontagana muinaskihelkonda juba 13. sajandi lõpus ja on seega kogu Lääne-Eesti vanimaid ja omapärasemaid ehitisi. Ajaloolase H. Laakmanni andmeil olevat kroonik Läti Hendrik veel varem, aastail 1226 - 1230 olnud siin esimeseks preestriks. Kiriku vanimaks esemeks on keskaegne ristimiskivi jalg 13. sajandist. Tornikell on valmistatud 1684. aastal, ülejäänud sisustus pärineb 19. sajandist. Kirikaeda ümbritseva kivimüüri sisse jääb vana kalmistu, kus on kolm kabelit 19. sajandist. Ümber kiriku kasvab mitmeid iidseid puid, sealhulgas jääkeldri kõrval ka Pärnumaa jämedaimad pärnad. Praegu kasutatav Mihkli kalmistu on väga hästi korrastatud, sealt leiab rändaja ka taaspüstitatud mälestusmärgi ilmasõjas ja vabadussõjas langenud koguduseliikmetele.

7.     Soontagana maalinn asub Järve soo lõunaserva soosaarel. Maalinn on olnud mitme sajandi vältel inimestele pelgupaigaks vallutajate eest. Maalinna viinud vaid väga salajane tee läbi soo. Tee olnud vee all ja ainult teadjad inimesed osanud seda mööda linnuse juurde minna. 13 sajandil tegid Soontaganasse mitmeid rüüsteretki sakslased koos liivlaste ja Pihkva venelastega ja samuti rootslased. Praegu on Soontaganas vaatetorn, infotahvlid muistse maalinna kohta ning pikniku pidamise koht, rabas on laudteed.